Maaalused on peaaegu samasugused tegelased nagu meie, maapealsed. Neilegi meeldivad ilusad ja head asjad nagu muusika, kunst ja kirjandus, piparmünditee ja soojad saiakesed. Maa all elades on neil tekkinud oma ettekujutus maa pealsetest ja maapealsest elust.
Nii, nagu mina kujutan nende elukeskkonda, kujutavad nemad meie oma. Kuuldes sõna “maaalune” või “maa all”, tekkib kohe silmade ette pilt pimedast, rõskest, külmast, mustast ja märjast kohast. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele maaaluse suhtes on minu kujutatav maaaluste keskkond selline, kus elaks või ise.

Lõim on kujundlik mõiste, mille abil ta võtab kokku kõikvõimalikud alusstruktuurid, mille peale ning abil olemist ehitatakse. Lõim on ühteaegu nii algosake, loomisprotsessi peamine trajektoor kui ka funktsioon, mille alusel protsessid toimuvad.
Kaoseteooriast teame, et taoline funktsioon põhjustab mustreid, mis loovad endast samalaadseid suuremaid mustreid, need omakorda veel suuremaid jne. Kangakudumises on lõim võrgustik, ilma milleta poleks ülejäänud kaunidust millegi külge kinnitada. Evolutsiooniprotsessis on lõime paralleelstruktuurina käsitletav geenialleel. Programmeerimises kutsutakse lõimeks kergprotsessi, mille raames saab samasse virtuaalsesse mäluaadresside ruumi tekitada mitu käivituskonteksti, mis kordamööda või paralleelselt jooksevad.
Et asjadest aru saada, võib ju püüda omandada kogu maailma informatsiooni ja seda ratsionaalselt tõlgendada. See aga käib inimtajule üle jõu, mida tõendab ka eelmine tekstilõik. Paljud kunstnikud registreerivad, koondavad ja taasesitavad seda infot tunnetuslikul tasandil, ja Pusa on üks neist.